Pihl tuleb pika ilu peale
On selge, et sel sügisel saavutab Tallinna valimistel edu see erakond, mis suudab pakkuda välja tugeva vastaskandidaadi praegusele linnapeale Edgar Savisaarele. Tallinlased jagunevad suuresti kaheks: Keskerakonna andunud pooldajad ning veendunud vastased, kes tahavad vabaneda korruptsiooniohtlikust linnavalitsusest.
esmaspäev, 31. august 2009
neljapäev, 27. august 2009
Küsitlus Pärnus
Täna 15-18 korraldasime Pärnus küsitluse , milles uurisime linnarahva naiste arvamust selle kohta, mis on Pärnus hästi, mis halvasti.
Küsitlus toimus linna kolmes käidavamas kohas. Ankeete trükiti kuskil 1000 ringis, aga mõned jäid ikka täitmata ka.
Tänutäheks said vastajad minu nimelise postkaardi.
Kokkuvõtted teeme nädalavahetusel, et saadud head ideed meie valimis programmi jõuaks.
Suuered tänud meie tublidele naistele kes ühel või teisel moel asja toimetasid ja läbiviisid.
Tänud ka kolmele mehele, kelle muskliramm aitas telgi püstitamisel.
Küsitlus toimus linna kolmes käidavamas kohas. Ankeete trükiti kuskil 1000 ringis, aga mõned jäid ikka täitmata ka.
Tänutäheks said vastajad minu nimelise postkaardi.
Kokkuvõtted teeme nädalavahetusel, et saadud head ideed meie valimis programmi jõuaks.
Suuered tänud meie tublidele naistele kes ühel või teisel moel asja toimetasid ja läbiviisid.
Tänud ka kolmele mehele, kelle muskliramm aitas telgi püstitamisel.
Tere tulemast tüdrukud !
On enamgi selge, et seekordsete valimiste järel saab Pärnu linnapeaks naine. Kui see ei ole mina, siis olen vähemalt naistele andnud julguse ja eeskuju võtta see vastutus.
Usun, et meie omavaheline rivaalitsemine ei saa olema üle laipade minek.
Pärnu vajab praegu hoopis teistsugust juhtimist. Naiste kavalust ja hella kätt nagu haiget saanud laps. Oskame ju hoolitseda ja ravida.
Kõiki naiste häid omadusi ei jõua keegi üleslugeda, aga selge on see, et karmi käe poliitikaga ka enam edasi ei saa minna.
Usun, et meie omavaheline rivaalitsemine ei saa olema üle laipade minek.
Pärnu vajab praegu hoopis teistsugust juhtimist. Naiste kavalust ja hella kätt nagu haiget saanud laps. Oskame ju hoolitseda ja ravida.
Kõiki naiste häid omadusi ei jõua keegi üleslugeda, aga selge on see, et karmi käe poliitikaga ka enam edasi ei saa minna.
teisipäev, 25. august 2009
Pered ja pensionärid meeldivad valimistel kõigile
Pärnu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhatajana töötav sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Epp Klooster on igasuguse lausdoteerimise vastu. “Kindlasti on mõnel eakal olukord kergem kui noorel perel, seetõttu pole laia labidaga kraavikaevamine õige,” lausus ta. “Selle raha eest võiks näiteks väljaspool oma hoovi oleva heakorrakoormise linna vastutusalaks jätta.”
Kloostri hinnangul riivab eakate automaatne arvamine mittetoimetulijate hulka nende eneseväärikust.
Kuigi ükski poliitik seda avalikult välja ei ütle, näevad nad, et Keskerakonna raha peo peale andmise poliitika on efektiivne. Seepärast mõeldakse välja teistsuguseid valimislubadusi, mis kindlat valijate gruppi võiks just nende kasuks hääletama panna.
Kloostri hinnangul riivab eakate automaatne arvamine mittetoimetulijate hulka nende eneseväärikust.
Kuigi ükski poliitik seda avalikult välja ei ütle, näevad nad, et Keskerakonna raha peo peale andmise poliitika on efektiivne. Seepärast mõeldakse välja teistsuguseid valimislubadusi, mis kindlat valijate gruppi võiks just nende kasuks hääletama panna.
esmaspäev, 24. august 2009
Tibude lugemise aeg
Käes on aeg , mil tuleb hakata tegema kokkuvõtteid volikogus oldud ajal tehtud ja tegemata tegudest. Lubadusi ei olegi nii kerge anda, sest nende kaitsmise eest saab seista volikogus vaid kahekesi kolmekümne ühe vastu. Sõna on saanud võtta pea igal istungil, aga alati ei saa sõna teoks.
Ühe praeguse linnavalitsues lauslolluse me siiski peatasime. Algatasime kampaania allkirjade kogumiseks liuvälja rajamise vastu Vaasa parki. Üritus õnnestus, sest meiega liitusid kodanikualgatuslikud seltsid, korteriühistud, mtü-d ja aktiivsed kodulinlased. Kogutud allkirjad anti üle maavanemale ja protsess peatati.
Nüüd vaidlevad leheveergudel Mart Viisitamm ja Jane Mets, et kumb ikka selle idee algatas ja kes võimendas.
Kahju , et Pärnul puudub senini liuväli, aga hea , et seda ei tehtud kohta, mille vastu linnarahvas protestis. Aitäh kõigile, kes meid selles ürituses aitasid.
Foto on tehtud hetkest , kui kogutud allkirjad antakse üle maavanemale.
kolmapäev, 19. august 2009
Epp Klooster: Kas Pärnu on kriisiks valmis? Aga suveks?
Kurvaks tegi, kui hiljuti Postimehes avaldatud maakondade kriisiedetabelist leidsin Pärnumaa kõrgelt neljandalt kohalt. Pole midagi imestada: kui Pärnus on siiani olnud töötus üks väiksemaid, siis nüüd oleme juba Eesti keskmisel tasemel.
Numbrid on kõnekad: registreeritud töötuse protsent Pärnumaal on 9,8 aastataguse 2,2 vastu. Selle taga on 4200 (aasta tagasi 970) töö kaotanud inimest. Neist üle poole on Pärnu linnast ja väga paljud linnaümbruse valdadest. See viitab töökohtade kadumisele just linnas kui maakonnakeskuses.
Töötute arv kasvab pidevalt, nii lisandus 1. juunist Pärnu linavabrikust 50 koondatavat. Hoopis hulluks tõotab kogu Eestis asi minna pärast 1. juulit, kui hädasolevatele tööandjatele muutub kehtiva seaduse kohaselt töötaja vabastamine senisest mugavamaks ja odavamaks. Liiati siis, kui õnnestub praeguse valitsuse plaan töölepinguseadust töötajale veel kahjulikumaks muuta.
Juba sügisel on hullem
Kahjuks ei ole Pärnu linna juhid siiani olukorrale reageerinud, asjakohast infotki saab pärnakas lugeda pigem kohaliku ajalehe juhtkirjast. Kulukat PAUH-süsteemi sellest kriisist teavitamiseks ju ei kasuta.
Kiiresti oleks vaja linna konkreetset tegevusplaani kriisi leevendamiseks-ennetamiseks. Võimalusi on, näiteks ajutisi töökohti luues. Küllalt leidub söötis valdkondi, kus inimesed saaksid käed külge panna. Abi oleks nii linnale kui tööta inimestele.
Esmalt ootaks aga põhjalikku analüüsi ja prognoosi selle kohta, kuidas praegune seis mõjutab Pärnus eluolu juba mõne kuu, poole aasta või aasta pärast, kui inimestel järjest töötuskindlustus lõppema hakkab. Kui suvepuhkuste periood ja hooajatööd läbi saavad.
Juba on teada, et toimetulekutoetusteks kulub raha plaanitust ligi kolm korda rohkem. Loodame, et riigil raha ikka jagub. Usin kasvavatele vajadustele reageerimine supiköögis on tore, aga kas sellest piisab?
Ilmekalt torkas analüüsi puudumine silma linna lisaeelarve menetlemisel, kui kokkuhoiu-kohana pakkus Pärnu linnavalitsus huvikoolide eraldiste kärpimist 20 protsendi võrra mõttega tõsta lapsevanemate osalustasu.
Küsimusele, kas on uuritud lastevanemate hulgas töötuse kasvu, sain vastuseks, et seda ei ole tehtud. Siiski on põhjust rahul olla, et sotsiaaldemokraatide ettepanekul said huvikoolid kavandatust väiksema, kümneprotsendise käärilõike osaliseks. Küll solidaarsusest mööda minnes: linnaametnike palku ju ei kärbitud.
Valikud õigemaks
Riigis tehakse lähiajal suuri ja raskeid valikud arengu uuesti plussi ponnistamiseks. Edu kavandades ei tohi aga riskida inimestega, kellel praegu on äärmiselt keeruline aeg. Palju saavad omavalitsused ise ära teha.
Küllap ei vaidle lugejad vastu, kui väidan, et laste arvelt ei tohi kriisisituatsioonis kokku hoida. Selle taustal tundub uskumatu, et Pärnus lastakse mõni lasteaed tervisekaitsenõuetele mittevastavaks lagunedes sulgemisohtu viia või jäetakse tegemata tähtsad kulutused lasteaedade turvalisuse heaks.
Ometi piisanuks 500krooniste valimistoetustena väljamakstud kuuest miljonist kroonist nii lasteaedade tarbeks kui lastega töötute perede lisatoetusteks. Seda teinuna ei vajakski ehk Pärnu linnajuhid enam peaaegu poolt miljonit krooni aastas mainekujundusele. Kiirkorras enne linnaeelarve kärpimist kohati seadustki eiravalt väljamakstud puhkusetoetused mainet tõesti ei tõsta.
Vaid mõneprotsendine lõige linnavalitsuse 214,8 miljoni kroonisest aasta palgarahast aidanuks alles jätta terviseradade projekti ja muud tervist edendavad ettevõtmised, mis perspektiivis teeniksid hoolega nii pärnakate kui kogu linna huve.
Samal ajal võib linnavalitsemises märgata hoopis tendentsi kasutada ära kinnisvaraturu olukorda mitte kõige usaldusväärsemal moel.
Hiljuti võttis koalitsioon teerullimeetodil vastu otsuse, mis lubab müüa linnavara vajadusel võileivahinnaga. Mõelgem hetkeks: kellele see kasulik on? Kindlasti mitte Pärnule ega pärnakaile.
Pärnu hääbuv suvi
Viimastel suvedel pole põhjust Pärnu üle erilist uhkust tunda, kui meie imeline rand ja pargid välja arvata. Küll ähvardab Narva-Jõesuu meilt suvepealinna tiitli ära võtta (õigustatult), küll kirume-kurdame isekeskis. Siin ei aita üsna õnnestunud teostusega, kuid õige suvemeluta rannapromenaadki.
Veel hullem on lugu meie peatänava ja selle ümbrusega. Troostitult tühjeneb see kant, kuigi puhkuseks sobivas linnas võiksid koos esimeste säravate päikesekiirtega kutsuda meid südalinna üksteise külge kleebitud kohvikud ja muu melu lastele-peredele. Ettevõtlikke inimesi Pärnus ju on, linnaisade asi oleks nende tegevust soodustada.
Viimastel nädalatel on palju kirjutatud Pärnu suve kultuurileigusest. Tõsi, Pärnu tunnussündmuste allavoolu laskmisega, eriti kui midagi asemele ei tule, on raske leppida.
Sügavalt paneb hämmastama, et viimaste kriitiliste kirjatükkide autor on Pärnu linnavolikogu esimees Ahti Kõo, üks hästitasustatud linnajuhtidest. Tema algatusi seisu parandamise kohta aga viimastest aastatest ei meenu.
Lõpetuseks
On hästi teada, et lähiaasta(te)l kergemaks ei lähe, kusagilt ei paista märkimisväärset majandustõusu ega sülle sadavaid töökohti. Suure tõenäosusega räsib kriis Pärnutki üha kurjemini. Kuidas edasi, sõltub paljuski omavalitsuse tahtest ja oskustest hoida, kasutada ja jagada õiglaselt seda, mis meil on, alates inimestest ja lõpetades suurepärase asukohaga. Tundub, et me ei liigu päris õiges suunas ega tempos.
Sügis toob omavalitsuste valimised. Linnaelanike esimene eetiline ootus on, et aina vähenevat ühist raha ega muud ressurssi ei kasutataks räige valimiskampaania tarbeks. (Selle kohta on märke juba olnud.) Elame, näeme.
Kurvaks tegi, kui hiljuti Postimehes avaldatud maakondade kriisiedetabelist leidsin Pärnumaa kõrgelt neljandalt kohalt. Pole midagi imestada: kui Pärnus on siiani olnud töötus üks väiksemaid, siis nüüd oleme juba Eesti keskmisel tasemel.
Numbrid on kõnekad: registreeritud töötuse protsent Pärnumaal on 9,8 aastataguse 2,2 vastu. Selle taga on 4200 (aasta tagasi 970) töö kaotanud inimest. Neist üle poole on Pärnu linnast ja väga paljud linnaümbruse valdadest. See viitab töökohtade kadumisele just linnas kui maakonnakeskuses.
Töötute arv kasvab pidevalt, nii lisandus 1. juunist Pärnu linavabrikust 50 koondatavat. Hoopis hulluks tõotab kogu Eestis asi minna pärast 1. juulit, kui hädasolevatele tööandjatele muutub kehtiva seaduse kohaselt töötaja vabastamine senisest mugavamaks ja odavamaks. Liiati siis, kui õnnestub praeguse valitsuse plaan töölepinguseadust töötajale veel kahjulikumaks muuta.
Juba sügisel on hullem
Kahjuks ei ole Pärnu linna juhid siiani olukorrale reageerinud, asjakohast infotki saab pärnakas lugeda pigem kohaliku ajalehe juhtkirjast. Kulukat PAUH-süsteemi sellest kriisist teavitamiseks ju ei kasuta.
Kiiresti oleks vaja linna konkreetset tegevusplaani kriisi leevendamiseks-ennetamiseks. Võimalusi on, näiteks ajutisi töökohti luues. Küllalt leidub söötis valdkondi, kus inimesed saaksid käed külge panna. Abi oleks nii linnale kui tööta inimestele.
Esmalt ootaks aga põhjalikku analüüsi ja prognoosi selle kohta, kuidas praegune seis mõjutab Pärnus eluolu juba mõne kuu, poole aasta või aasta pärast, kui inimestel järjest töötuskindlustus lõppema hakkab. Kui suvepuhkuste periood ja hooajatööd läbi saavad.
Juba on teada, et toimetulekutoetusteks kulub raha plaanitust ligi kolm korda rohkem. Loodame, et riigil raha ikka jagub. Usin kasvavatele vajadustele reageerimine supiköögis on tore, aga kas sellest piisab?
Ilmekalt torkas analüüsi puudumine silma linna lisaeelarve menetlemisel, kui kokkuhoiu-kohana pakkus Pärnu linnavalitsus huvikoolide eraldiste kärpimist 20 protsendi võrra mõttega tõsta lapsevanemate osalustasu.
Küsimusele, kas on uuritud lastevanemate hulgas töötuse kasvu, sain vastuseks, et seda ei ole tehtud. Siiski on põhjust rahul olla, et sotsiaaldemokraatide ettepanekul said huvikoolid kavandatust väiksema, kümneprotsendise käärilõike osaliseks. Küll solidaarsusest mööda minnes: linnaametnike palku ju ei kärbitud.
Valikud õigemaks
Riigis tehakse lähiajal suuri ja raskeid valikud arengu uuesti plussi ponnistamiseks. Edu kavandades ei tohi aga riskida inimestega, kellel praegu on äärmiselt keeruline aeg. Palju saavad omavalitsused ise ära teha.
Küllap ei vaidle lugejad vastu, kui väidan, et laste arvelt ei tohi kriisisituatsioonis kokku hoida. Selle taustal tundub uskumatu, et Pärnus lastakse mõni lasteaed tervisekaitsenõuetele mittevastavaks lagunedes sulgemisohtu viia või jäetakse tegemata tähtsad kulutused lasteaedade turvalisuse heaks.
Ometi piisanuks 500krooniste valimistoetustena väljamakstud kuuest miljonist kroonist nii lasteaedade tarbeks kui lastega töötute perede lisatoetusteks. Seda teinuna ei vajakski ehk Pärnu linnajuhid enam peaaegu poolt miljonit krooni aastas mainekujundusele. Kiirkorras enne linnaeelarve kärpimist kohati seadustki eiravalt väljamakstud puhkusetoetused mainet tõesti ei tõsta.
Vaid mõneprotsendine lõige linnavalitsuse 214,8 miljoni kroonisest aasta palgarahast aidanuks alles jätta terviseradade projekti ja muud tervist edendavad ettevõtmised, mis perspektiivis teeniksid hoolega nii pärnakate kui kogu linna huve.
Samal ajal võib linnavalitsemises märgata hoopis tendentsi kasutada ära kinnisvaraturu olukorda mitte kõige usaldusväärsemal moel.
Hiljuti võttis koalitsioon teerullimeetodil vastu otsuse, mis lubab müüa linnavara vajadusel võileivahinnaga. Mõelgem hetkeks: kellele see kasulik on? Kindlasti mitte Pärnule ega pärnakaile.
Pärnu hääbuv suvi
Viimastel suvedel pole põhjust Pärnu üle erilist uhkust tunda, kui meie imeline rand ja pargid välja arvata. Küll ähvardab Narva-Jõesuu meilt suvepealinna tiitli ära võtta (õigustatult), küll kirume-kurdame isekeskis. Siin ei aita üsna õnnestunud teostusega, kuid õige suvemeluta rannapromenaadki.
Veel hullem on lugu meie peatänava ja selle ümbrusega. Troostitult tühjeneb see kant, kuigi puhkuseks sobivas linnas võiksid koos esimeste säravate päikesekiirtega kutsuda meid südalinna üksteise külge kleebitud kohvikud ja muu melu lastele-peredele. Ettevõtlikke inimesi Pärnus ju on, linnaisade asi oleks nende tegevust soodustada.
Viimastel nädalatel on palju kirjutatud Pärnu suve kultuurileigusest. Tõsi, Pärnu tunnussündmuste allavoolu laskmisega, eriti kui midagi asemele ei tule, on raske leppida.
Sügavalt paneb hämmastama, et viimaste kriitiliste kirjatükkide autor on Pärnu linnavolikogu esimees Ahti Kõo, üks hästitasustatud linnajuhtidest. Tema algatusi seisu parandamise kohta aga viimastest aastatest ei meenu.
Lõpetuseks
On hästi teada, et lähiaasta(te)l kergemaks ei lähe, kusagilt ei paista märkimisväärset majandustõusu ega sülle sadavaid töökohti. Suure tõenäosusega räsib kriis Pärnutki üha kurjemini. Kuidas edasi, sõltub paljuski omavalitsuse tahtest ja oskustest hoida, kasutada ja jagada õiglaselt seda, mis meil on, alates inimestest ja lõpetades suurepärase asukohaga. Tundub, et me ei liigu päris õiges suunas ega tempos.
Sügis toob omavalitsuste valimised. Linnaelanike esimene eetiline ootus on, et aina vähenevat ühist raha ega muud ressurssi ei kasutataks räige valimiskampaania tarbeks. (Selle kohta on märke juba olnud.) Elame, näeme.
Näib, et IRL seadis Akkermanni linnapeakandidaadiks täpselt õigetel valimistel. Esimest korda Pärnu ajaloos võidakse linnapea auraha tõepoolest naise kaela riputada.
Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaatki on naine - Epp Klooster. Samuti spekuleeritakse, et Reformierakond seab üles oma Pärnu osakonna esinumbri Jane Metsa kandidatuuri.
“Minu hea eeskuju nakatas teisi,” märkis juba eelmistel kohalikel valimistel, toona ainsa naislinnapeakandidaadina osalenud Klooster. “Mulle annab see justkui kindlama tunde, et aeg on naiste tulekuks küps, ja ma ei ole mingi üksiküritaja.” Siiski tunnistab Klooster, et rõõmule vaatamata tunneb osa temast tekkinud konkurentsi pärast ärevust. Ometi loodab ja usub Klooster, et olgu valimisel vastastikku kaks või kolm naist, ei mängi sooline kuuluvus rolli ja debatt tekib ikkagi maailmavaate tasandil.
Mis aga Akkermanni puutub, ei saa Kloostergi jätta märkimata, et tema puhul on kindel miinus liialt tugev seotus teatud äriringkondadega. Ja Mets? “Jane Metsa võimalikku kandidatuuri varjutab Reformierakonna kaasvastutuse taak selle eest, millisesse seisu linn on jõudnud,” viskab Klooster mõlemale konkurendile kinda.
Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaatki on naine - Epp Klooster. Samuti spekuleeritakse, et Reformierakond seab üles oma Pärnu osakonna esinumbri Jane Metsa kandidatuuri.
“Minu hea eeskuju nakatas teisi,” märkis juba eelmistel kohalikel valimistel, toona ainsa naislinnapeakandidaadina osalenud Klooster. “Mulle annab see justkui kindlama tunde, et aeg on naiste tulekuks küps, ja ma ei ole mingi üksiküritaja.” Siiski tunnistab Klooster, et rõõmule vaatamata tunneb osa temast tekkinud konkurentsi pärast ärevust. Ometi loodab ja usub Klooster, et olgu valimisel vastastikku kaks või kolm naist, ei mängi sooline kuuluvus rolli ja debatt tekib ikkagi maailmavaate tasandil.
Mis aga Akkermanni puutub, ei saa Kloostergi jätta märkimata, et tema puhul on kindel miinus liialt tugev seotus teatud äriringkondadega. Ja Mets? “Jane Metsa võimalikku kandidatuuri varjutab Reformierakonna kaasvastutuse taak selle eest, millisesse seisu linn on jõudnud,” viskab Klooster mõlemale konkurendile kinda.
Pärnumaa naissotsid on vanemahüvitise tõusu vastu
Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) naiskogu Kadri Pärnumaa liikmed on vanemahüvitise edasise tõusu vastu.
Naiskogu Kadri liikmed avaldasid eilsel koosolekut toetust SDE esimehe Jüri Pihli avaldusele (Postimees, 17.08.09), milles ta mõistab hukka rahvastikurühmade üksteisele vastandamise tulemusel järjest süvenevate pingete tekitamise valitsuse poolt.
Naiskogu liikmed on nördinud, et ajal, mil kasvab tööpuudus ja vähenevad töötasud, ei võta valitsus midagi ette, peatamaks riigi kalleima peretoetuse tõusu. Vanemahüvitise kulud on viimaste aastatega neljakordistunud ja ületavad kõikidele teistele peretoetustele tehtavaid kulutusi.
Kahtlemata tagab vanemahüvitis perele turvatunde, siiski peab tunduvalt suurem osa peredest leppima ja toime tulema hüvitisega alampalga suuruses. Pärnumaa Kadrid toetavad solidaarsemat ja ühiskonna sidusust toetavat lähenemist. Majanduslikult raskel ajal tuleb kõigil millestki loobuda, seega tuleks ka vanemahüvitise ülempiiri alandada.
Naiskogu Kadri liikmed avaldasid eilsel koosolekut toetust SDE esimehe Jüri Pihli avaldusele (Postimees, 17.08.09), milles ta mõistab hukka rahvastikurühmade üksteisele vastandamise tulemusel järjest süvenevate pingete tekitamise valitsuse poolt.
Naiskogu liikmed on nördinud, et ajal, mil kasvab tööpuudus ja vähenevad töötasud, ei võta valitsus midagi ette, peatamaks riigi kalleima peretoetuse tõusu. Vanemahüvitise kulud on viimaste aastatega neljakordistunud ja ületavad kõikidele teistele peretoetustele tehtavaid kulutusi.
Kahtlemata tagab vanemahüvitis perele turvatunde, siiski peab tunduvalt suurem osa peredest leppima ja toime tulema hüvitisega alampalga suuruses. Pärnumaa Kadrid toetavad solidaarsemat ja ühiskonna sidusust toetavat lähenemist. Majanduslikult raskel ajal tuleb kõigil millestki loobuda, seega tuleks ka vanemahüvitise ülempiiri alandada.
teisipäev, 11. august 2009
Raadiovestlus
http://http://www.pfm.ee/fileadmin/audioarhiiv/Volinike%20arvamus%20eelarvest/Epp_Klooster.mp3
Pärnu raadio küsitlus enne eelarve arutamist volikogu istungil
Pärnu raadio küsitlus enne eelarve arutamist volikogu istungil
esmaspäev, 10. august 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)
