Mind pani sügavalt imestama, kui keset kohalike valimiste eelset saginat analüüsis Kalev Vilgats oma juhtkirjas Pärnu linna võimalikke võimuliite läbisegi Euroopa sotsiaaldemokraatlike arengusuundadega. Mis, muide, ei ole autori seisukohast erinevalt sugugi halvad.
Et lugupeetud toimetaja huvi sotsiaaldemokraatia vastu pole raugenud, näitas 29. oktoobri juhtkiri "Mis võinuks Pärnus minna teisiti?" (tegemist oli Kalev Vilgatsi isikliku seisukohaga, millele viitas rubriigi pealkirigi, toim), kus kohalikele sotsiaaldemokraatidele pühendati jälle üle poole juhtkirja leheruumist. Kuna siinkirjutaja arvates tehti seda tendentslikult ja subjektiivselt, tuleks tõe rauad õigeks väänata.
Kõigepealt olgu öeldud, et sotsid on oma valimistulemuse ja valijatega rahul. Ainukese erakonnana ei kaotanud me volikogus kohti. Tõsi ta ju on, et juurdegi me neid ei saanud, aga Toomas Kivimägi võimas tulemine ei jätnud kellelegi kasvamiseks ruumi. Samal ajal on sotsiaaldemokraatide ja Kivimägi valimisliidu programmiline sarnasus nii suur, et valimistulemuse üle võib ainult rõõmu tunda.
Kui erakond valib enda hulgast ja esitab valimistel linnapeakandidaadiks oma kohaliku juhi, on see loomulik ja demokraatlik protsess. Loomulikult oleksid Marianne Mikko ja Mark Soosaare ambitsioonid võib-olla veel kõrgemad, kui Pärnu linnapea koht pakkuda suudab, aga SDE Pärnu linnaorganisatsioon eelistab meeskonnamängijaid ehk Epp Kloostrit. Hinnati tööd valimistevahelisel ajal, mitte ajakirjanduslikku sõnaosavust valimiste künnisel.
Lehelugejale teadmiseks, et SDE Pärnu piirkond on riigis viimastel aastatel liikmete arvult üks kõige enam kasvanud piirkondi. Jääb mõistetamatuks toimetaja mürgine märkus Epp Kloostri ambitsioonide kohta. Kas sotsiaaldemokraadid oleks pidanud olema linnas ainuke nimekiri ilma linnapeakandidaadita?!
Siiski leiab üks sotsiaaldemokraat toimetaja silmis armu, see on ekseuroparlamentäär Marianne Mikko. Arvan aga Kalev Vilgatsile vastupidiselt, et valimisdebatt ei pea olema koolikokkutulek, selleks leitakse teine aeg ja koht.
Soovin sotsiaalsust ja demokraatiat kõigile! Seda on eelolevat rasket talve silmas pidades vaja nii Pärnu linnale kui Eesti riigile tervikuna.
kolmapäev, 4. november 2009
Veelkord valimistest
Pärnumaal käis tänavu valimas üle poole hääleõiguslikust elanikkonnast. Pärnus oli valimisaktiivsuse protsent veidi kõrgem, 56,34%, mis on 13% enam kui 2005.a.
Seekord oli valijal tunduvalt suurem võimalus otsustada, kelle või mille poolt hääletada. Pärnus kõrvuti erakondadega segasid vett 4 valimisliitu ja 2 üksikkandidaati, siis maakonnas jäidki domineerima valimisliidud. Meedias suureks puhutud Toomas Kivimägi Valimisliit vähendas kõikide seni Pärnu volikogus esindatud erakondade mantaatide arvu, kuid mitte meie. Teoreetiiselt saaks alati paremini ja eriti hea on tark takkajärge olla, kuid antud keerulises Pärnu olukorras peame saadud 1308 hääle (2005.a. 1232 häält) ning 2 mandaadiga rahul olema. Volikogu 7-st naisest 2 kuuluvad sotside ridadesse. Naiste osakaal üldse peale vangerdusi on ainult 21 %, mis ilmselget on loodetava arneva ühiskonna kohta vähe
Volikogu tööks sai rahvalt mandaadi sotsiaaldemokraatidest veel Mark Soosaar (hiljem taandas end volikogust) , kes kandideeris T. Kivimägi Valimisliidu nimekirjas. Valimisliidus osalemise õigustus , et nii pääseb sotse võimalikult rohkem volikogusse, ei pidanud paika nagu arvata võis.
Pärnumaal tulid Audrud Keskerakonna ja Valimisliit Audru kõrval sotsid esimest korda välja oma nimekirjaga. Noore Audru-Lavassaare ühisosakonna tubli töö ei jäänud tasumata ja mandaadi 17 liikmelisse volikokku sai Anu Kurm. Volikokku pääses ka Valimisliit Audru nimekirjas kandideerinud Mercedes Merimaa.
Vändra vallas sai Lea Toom valimisliidus Üheskoos tubli häältesaagi, kuid vastavalt valimisreeglitele (kompensatsioonimandaat) pääses volikokku Least vähema häältearvuga kandideerija. Koongas kogus tubli tulemuse Andres Hirvela ja Tahkurannas Alo Sinimäe.
Soovin jõudu ja tarkust kõigile otsustajatele volikogudes !
Seekord oli valijal tunduvalt suurem võimalus otsustada, kelle või mille poolt hääletada. Pärnus kõrvuti erakondadega segasid vett 4 valimisliitu ja 2 üksikkandidaati, siis maakonnas jäidki domineerima valimisliidud. Meedias suureks puhutud Toomas Kivimägi Valimisliit vähendas kõikide seni Pärnu volikogus esindatud erakondade mantaatide arvu, kuid mitte meie. Teoreetiiselt saaks alati paremini ja eriti hea on tark takkajärge olla, kuid antud keerulises Pärnu olukorras peame saadud 1308 hääle (2005.a. 1232 häält) ning 2 mandaadiga rahul olema. Volikogu 7-st naisest 2 kuuluvad sotside ridadesse. Naiste osakaal üldse peale vangerdusi on ainult 21 %, mis ilmselget on loodetava arneva ühiskonna kohta vähe
Volikogu tööks sai rahvalt mandaadi sotsiaaldemokraatidest veel Mark Soosaar (hiljem taandas end volikogust) , kes kandideeris T. Kivimägi Valimisliidu nimekirjas. Valimisliidus osalemise õigustus , et nii pääseb sotse võimalikult rohkem volikogusse, ei pidanud paika nagu arvata võis.
Pärnumaal tulid Audrud Keskerakonna ja Valimisliit Audru kõrval sotsid esimest korda välja oma nimekirjaga. Noore Audru-Lavassaare ühisosakonna tubli töö ei jäänud tasumata ja mandaadi 17 liikmelisse volikokku sai Anu Kurm. Volikokku pääses ka Valimisliit Audru nimekirjas kandideerinud Mercedes Merimaa.
Vändra vallas sai Lea Toom valimisliidus Üheskoos tubli häältesaagi, kuid vastavalt valimisreeglitele (kompensatsioonimandaat) pääses volikokku Least vähema häältearvuga kandideerija. Koongas kogus tubli tulemuse Andres Hirvela ja Tahkurannas Alo Sinimäe.
Soovin jõudu ja tarkust kõigile otsustajatele volikogudes !
teisipäev, 20. oktoober 2009
esmaspäev, 19. oktoober 2009
pühapäev, 18. oktoober 2009
7 kohta volikokku
Mis on kolm peamist asja, mida tahate linnapeaks saades ära teha või senises linnajuhtimises muuta?
Esiteks: Pärnu juhtimine peab saama ausaks, läbipaistvaks ja teadmistel rajanevaks. Teiseks: suur edenemise võti on seni longanud koostöö, mida tuleb linnajuhtidel teha kõigiga. Enne tähtsate asjade otsustamist küsime inimestelt arvamust. Kolmandaks: suurtel ja ilusatel ükskõik kui vajalikel hoonetel puudub mõte, kui ei ole aktiivset ega osalemissooviga inimest. Keskendumegi selliste inimeste hoidmisele ja leidmisele ning neile tingimuste loomisele. Neid kolme sihti hoides kujuneb korraliku linna maine iseenesest, kulutamata selle tarbeks ühtegi lisasenti.
Kuidas te iseloomustate Pärnu linna rahalist olukorda? Kas seda võib erafirmadele omast kõnepruuki kasutades nimetada pankrotiohtlikuks?
Pankrotiohust rääkimine on Pärnu puhul täiesti asjakohane, kuigi mitte otseses, juriidilises mõttes. Teadupoolest omavalitsusele pankrotti välja kuulutada ei saagi. Küll terendab aasta lõpuks linnaeelarve tulude poolel mitmekümne miljoni kroonine auk, mille tasakaalustamiseks pole seni midagi ette võetud. Lähenevad makseraskused on paratamatud.
Millist rajatist soovite lähiaastatel linnapeana avada? Kas teie soovil on üldse eeldusi teostuda?
Suurt rõõmu teeks võimalus avada nüüdisajastatud sõudebaas või Kalevi staadion. Hing ihkab näha TÜ Pärnu kolledþi lõpuniehitamist, samuti toimetulekukooli laiendamist.
Tuleb aga aru anda, et reaalselt on linna võimalused oma või laenuraha arvelt need ja teisedki unistused teoks teha üsna nadid. Ainus võimalus on leida paindlikke rahastamisskeeme, kuhu oleksid kaasatud erainvestorid ja euroraha, kiireid lahendusi siiski ei näe. Realistlikum on plaan ehitada edasi jõe vasaku kalda rada ja jalgrattateid ning muuta kõnni- ja sõiduteed liikumiskõlblikuks.
Kelles näete enda parimaid partnereid võimuliidu moodustamiseks?
Partnerite eelistamisel on tähtsaim programmi ühisosa ja senine valitsemis- või poliitiline kultuur. Pärnus lisandub sellele soov ning valmisolek muutusteks. Oleme juba saanud koostöökutse IRLilt ja näeme teda ühe võimaliku partnerina. Head partnerlust loodame Toomas Kivimägi valimisliiduga.
Ühiseid eesmärke võib leida roheliste, Ausa Pärnu ja teistegi programmidest, koostööle nendega oleme samuti avatud. Välistame koostöö vaid Keskerakonnaga seni, kuni seda nimekirja juhib korruptsioonikahtlane linnapeakandidaat.
Kui palju kohti saab teie erakond/valimisliit tulevases linnavolikogus?
Sotsiaaldemokraadid saavad uues linnavolikogus vähemalt seitse kohta.
Epp Klooster, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Olete rõhutanud, et Pärnu vajaks just naislinnapead. Kas naiste roll linna poliitikas on tõesti olnud siiani sedavõrd väike?
Õigupoolest on nendel valimistel seda rõhutanud pigem pärnakad ise. Augusti lõpus näitas 520 Pärnu naise küsitlus, et lausa 25 protsenti neist näeks meelsasti järgmisena naislinnapead. Rõõmustab, et minu eelmiste valimiste suhteliselt julge samm esimest korda linnapeakandidaadina välja tulla on saanud mitu järgijat.
Naiste roll Pärnu linna poliitikas on tõesti olnud liialt väike. Praeguses volikogus oli 33 liikme hulgas vaid kolm naist (kes küll vaheldusid), samal ajal kui naisi on ühiskonnas üle poole ja paljud teemadki neile omasemad. Nii nagu naised tasakaalustavad pereelu, on neid märksa rohkem vaja poliitiliste ja linnaeluliste valikute tasakaalustajaks.
Sotsiaaldemokraadid on siiani Pärnu volikogus piirdunud kahe kohaga. Mis toidab teie lootust, et nendel valimistel saavutate oluliselt parema tulemuse?
Võime rahul olla, sest need kaks kohta linnavolikokku said sotsiaaldemokraadid 2005. aastal esimest korda. Opositsioonist saime väärtusliku kogemuse ja tugevust juurde, inimesed on meie põhimõttekindlust näinud.
Tubli portsu eneseusku annab see, et meie nimekirjas kandideerivad väga paljud kullateraga inimesed, kel tõesti soov, oskus ja võime elu Pärnus paremaks muuta.
Muide, sotse on Pärnus tunnustanud mitu konkurenti, kelle hinnangul me tugineme teistest enam selgele inimesest hoolivale maailmavaatele. Meie lubadused on lihtsad ja elluviidavad. Sotsiaaldemokraatide toetus kasvab rahulikult, kuid pidevalt. Loeb ju siiski valija otsus, seda tuleks austada, mitte erapoolikute ennustustega mõjutada.
Eks see kõik anna lootust saada seekord oluliselt parem tulemus, mis annaks võimaluse oma lubadused ja kavad ellu viia.
Refereeritud Pärnu Postimehest
Esiteks: Pärnu juhtimine peab saama ausaks, läbipaistvaks ja teadmistel rajanevaks. Teiseks: suur edenemise võti on seni longanud koostöö, mida tuleb linnajuhtidel teha kõigiga. Enne tähtsate asjade otsustamist küsime inimestelt arvamust. Kolmandaks: suurtel ja ilusatel ükskõik kui vajalikel hoonetel puudub mõte, kui ei ole aktiivset ega osalemissooviga inimest. Keskendumegi selliste inimeste hoidmisele ja leidmisele ning neile tingimuste loomisele. Neid kolme sihti hoides kujuneb korraliku linna maine iseenesest, kulutamata selle tarbeks ühtegi lisasenti.
Kuidas te iseloomustate Pärnu linna rahalist olukorda? Kas seda võib erafirmadele omast kõnepruuki kasutades nimetada pankrotiohtlikuks?
Pankrotiohust rääkimine on Pärnu puhul täiesti asjakohane, kuigi mitte otseses, juriidilises mõttes. Teadupoolest omavalitsusele pankrotti välja kuulutada ei saagi. Küll terendab aasta lõpuks linnaeelarve tulude poolel mitmekümne miljoni kroonine auk, mille tasakaalustamiseks pole seni midagi ette võetud. Lähenevad makseraskused on paratamatud.
Millist rajatist soovite lähiaastatel linnapeana avada? Kas teie soovil on üldse eeldusi teostuda?
Suurt rõõmu teeks võimalus avada nüüdisajastatud sõudebaas või Kalevi staadion. Hing ihkab näha TÜ Pärnu kolledþi lõpuniehitamist, samuti toimetulekukooli laiendamist.
Tuleb aga aru anda, et reaalselt on linna võimalused oma või laenuraha arvelt need ja teisedki unistused teoks teha üsna nadid. Ainus võimalus on leida paindlikke rahastamisskeeme, kuhu oleksid kaasatud erainvestorid ja euroraha, kiireid lahendusi siiski ei näe. Realistlikum on plaan ehitada edasi jõe vasaku kalda rada ja jalgrattateid ning muuta kõnni- ja sõiduteed liikumiskõlblikuks.
Kelles näete enda parimaid partnereid võimuliidu moodustamiseks?
Partnerite eelistamisel on tähtsaim programmi ühisosa ja senine valitsemis- või poliitiline kultuur. Pärnus lisandub sellele soov ning valmisolek muutusteks. Oleme juba saanud koostöökutse IRLilt ja näeme teda ühe võimaliku partnerina. Head partnerlust loodame Toomas Kivimägi valimisliiduga.
Ühiseid eesmärke võib leida roheliste, Ausa Pärnu ja teistegi programmidest, koostööle nendega oleme samuti avatud. Välistame koostöö vaid Keskerakonnaga seni, kuni seda nimekirja juhib korruptsioonikahtlane linnapeakandidaat.
Kui palju kohti saab teie erakond/valimisliit tulevases linnavolikogus?
Sotsiaaldemokraadid saavad uues linnavolikogus vähemalt seitse kohta.
Epp Klooster, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Olete rõhutanud, et Pärnu vajaks just naislinnapead. Kas naiste roll linna poliitikas on tõesti olnud siiani sedavõrd väike?
Õigupoolest on nendel valimistel seda rõhutanud pigem pärnakad ise. Augusti lõpus näitas 520 Pärnu naise küsitlus, et lausa 25 protsenti neist näeks meelsasti järgmisena naislinnapead. Rõõmustab, et minu eelmiste valimiste suhteliselt julge samm esimest korda linnapeakandidaadina välja tulla on saanud mitu järgijat.
Naiste roll Pärnu linna poliitikas on tõesti olnud liialt väike. Praeguses volikogus oli 33 liikme hulgas vaid kolm naist (kes küll vaheldusid), samal ajal kui naisi on ühiskonnas üle poole ja paljud teemadki neile omasemad. Nii nagu naised tasakaalustavad pereelu, on neid märksa rohkem vaja poliitiliste ja linnaeluliste valikute tasakaalustajaks.
Sotsiaaldemokraadid on siiani Pärnu volikogus piirdunud kahe kohaga. Mis toidab teie lootust, et nendel valimistel saavutate oluliselt parema tulemuse?
Võime rahul olla, sest need kaks kohta linnavolikokku said sotsiaaldemokraadid 2005. aastal esimest korda. Opositsioonist saime väärtusliku kogemuse ja tugevust juurde, inimesed on meie põhimõttekindlust näinud.
Tubli portsu eneseusku annab see, et meie nimekirjas kandideerivad väga paljud kullateraga inimesed, kel tõesti soov, oskus ja võime elu Pärnus paremaks muuta.
Muide, sotse on Pärnus tunnustanud mitu konkurenti, kelle hinnangul me tugineme teistest enam selgele inimesest hoolivale maailmavaatele. Meie lubadused on lihtsad ja elluviidavad. Sotsiaaldemokraatide toetus kasvab rahulikult, kuid pidevalt. Loeb ju siiski valija otsus, seda tuleks austada, mitte erapoolikute ennustustega mõjutada.
Eks see kõik anna lootust saada seekord oluliselt parem tulemus, mis annaks võimaluse oma lubadused ja kavad ellu viia.
Refereeritud Pärnu Postimehest
teisipäev, 13. oktoober 2009
DD= delfi debatt
Kuna alles nüüd leidis meedias kajastust delfi linnapeade debatt Pärnus, siis ka minu arvamus niipalju hiljem. Olengi juba selle hea tunde unustanud, mis selle kohtumisega kaasnes. Erilise hinguse debatile andis muidugi istuva linnapea Mart Viisitamme osalemine. See vast ka alles teine kord, kui kõik koos küsitlevate poolel istume.
Väga sisululine ja hea rütmiga küsi-vasta kohtumine oli. Ja roheliste liider Siplane ütles , et tema näeb linnapeana ainult mind. Tema muidugi siis üks asedest.
Videoga debatist saad tutvude alloleval aadessil.
http://www.delfi.ee/news/valimised2009/arvamus/article.php?id=26237491&l=fplead
Väga sisululine ja hea rütmiga küsi-vasta kohtumine oli. Ja roheliste liider Siplane ütles , et tema näeb linnapeana ainult mind. Tema muidugi siis üks asedest.
Videoga debatist saad tutvude alloleval aadessil.
http://www.delfi.ee/news/valimised2009/arvamus/article.php?id=26237491&l=fplead
pühapäev, 11. oktoober 2009
Euroopa kodaniku auhind pänulannale
Sel aastal Euroopa Parlamendi poolt esmakordselt välja antava Euroopa Kodaniku auhinna saab teiste seas meie osakonna liige Raissa Juhans-Murumets.
Auhind antakse 37 inimesele ja organisatsioonile 15 Euroopa riigist.
Mullu oktoobris 70. juubelit tähistanud Raissa on edendanud venekeelsete laste integratsiooni Eestis ja ta asutas 18 aastat tagasi Pärnus abivajajatele supiköögi. Abi saab supiköök välismaalt, viimasel kolmel aastal on seda toetanud ka linnavalitsus. Kolm aastat tagasi asutas Raissa lasteringi, kus käivad nende perede lapsed, kus üks või mõlemad vanemad ei ole eesti rahvusest.
Raissat teavame kui alati julget ja täpse ütlemisega kaaslast ja alati on kõik Raissa juurde oodatud ning tühja laua taga jutuajamist ei lubata.
Pidulik auhinna üleandmine toimub 6.novembril teatris Endla.
Palju õnne Raissale !
Tellimine:
Postitused (Atom)
