Tulen just ühelt ütlemata mõnusalt ürituselt ja ei saa seda head emotsiooni ainult endale jätta . See ei olnud mingi kallis kontsert vaid eakate päeva koosviibimine.
Tõnu Otsa loengut kuulates sain ikka kohe mitu põhjendust oma harvadele veidratele käitumistele. Ei ole ju enam mulgi see päris esimene noorus, mida küll tunnistada ei taha ning psüühika muutub ealiselt koos välise kestaga.
Rein Karemäe rääkis ka hästi ja soravalt, aga ega tema juttu ju jälgida ei saa, sest mehe jätkuv šarm on see millele keskundud. Huvitav miks mõned mehed ei vanane?
See mida laul rahvaga teeb oli ka täna näha. Sellist ühislaulmise rõõmu ja vajadust oli hea tunda. Ja Kaja lõi tantsu hoolimata eelseisvast puusaoperatsioonist.
4 aastat tagasi KOV kandideerides ei mäleta ma , et sellist meeldivat koostööd oleks piirkonnas olnud. Üksi sai rabeletud nagu siil udus.
Täna aga tänan jätkuvalt Margo´d ja Helgat, kes muudkui korraldavad ja ativiseerivad.
Usun, et kõik , kes täna kohal olid tundsid seda ÜHESHINGAMISE TUNNET, mida ka mina kogesin.
reede, 2. oktoober 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta